tapame maailma ja ärme lihtsalt mõtle sellele
annelisi blogi viimast sissekannet lugedes jäi mulle kummitama lausekatke, et tema suvisel ökomatkal ei tekkinud kolm korda päevas söömise tagajärjel ühtki prügikotti.
siin tekib prügi palju, ja minagi tekitan seda. see on vastik. näiteks on võimalus koolsööklast toit kaasa võtta, selleks antakse plastmasskarp ja -tops. kui tahad, võid veel teisegi plastmasskarbi saada, mille sisse võileib panna. karbijagaja ise pakub seda võimalust, kui sa ei märka lisakarpi ise küsida. ja ükskõik kelle ühikatuppa lähed, vaatab sulle kööginurgast esimesena vastu pürgikast, mis on täis neid valgeid plastikkarpe.
miks peab üldse selline võimalus olema, et sööki kaasa võtta saab? kui keegi seda leiutanud poleks, siis kõik lihtsalt arvestaks sellega, et söök tuleb ära süüa sööklas ja jutul lõpp. ei mingit plastikkarbitamist.
aga paistab, et siin on sellest kõigil sügavalt ükskõik. kui magustoitu tahad, siis seda pead ka koha peal sööma plastiktaldrikult, mis pärast prügikasti lendab. kui selleks on näiteks koogitükk, siis on see kindlasti ka veel kolmekordselt kilesse keeratud. kui selleks on küpsised, siis on need kindlasti kahe kaupa väikestesse kilekottidesse topitud. kui korralikku kohvi ehk starbucksi tahad, mida ühes sööklas pakutakse, saad seda ainult plastiktopsist. mis sest, et leti kõrval on kohe riiulid kruusidega. neid kruuse kasutatakse ju ainult termose kohvi jaoks. aga võiks üks kord paluda, et kas te ei teeks mulle seda kohvi kruusi sisse...
igatahes on meiegi prügikast viimasel ajal piinlikult sageli täis plastiktopse. ja ma võin end välja vabandada, et mis siin ikka tuuleveskitega võidelda, aga tegelikult annan ma endale aru, et see on täielik lollus ja mõistuse vastane tegevus, mis siin iga päev toimub.
eriti piinlik on vaadata aga taaskasutuseks mõeldud materjalide konteinerit, mis üheksakordse ühikatorni kõrval on nagu kirbusitt. meil on jüris 18 korteri peale ka suurem konteiner. rääkimata jyväskyläst, kus need olid vähemalt paagiautode paakide suurused. paberi kogumise auk on näiteks nii kitsas nagu postkasti pilu, et ükski pappkarp sealt kindlasti sisse ei mahu. nii mõjuvad täiesti naeruväärsetena igal pool rippuvad plakatid, mille peal kujutatakse peopesas hoitavat maakera ja selle all on tekst: "this is in your hands."
igatahes on mul pärast iga eine lõpetamist (loe: söögijäätmete, plasttaldrikute ja salvrätite ühte suurde prügikasti lükkamist) alati suus kergelt vastik maitse. ma tean küll, miks.
ja igal öösel kell kaks saabub prügiauto, mis häälekalt (nii, et ma üles ärkan) kaks suurt konteineritäit sorteerimata prügi ära viib. aga me oleme selle ülesajamise ka ära teeninud.
2 kommentaari:
Aga kui ei oleks võimalust sööklast toitu kaasa võtta, siis paljud inimesed jätaksid selle sinna vedelema, mis nad ära ei jõua süüa ja palju toitu läheks raisku. Lisaks toidujäätmed tekitavad lagunedes mingeid gaase, mis suurendavad osooniauku, sellepärast kogutaksegi eraldi biojäätmeid.
Ega neid plastkarpe siis lihtsalt kuskile prügimäele hunnikusse ei kallata, sellisel juhul uppuksime juba ammu. See sorteeritakse prügisorteerimisjaamas ja suur osa läheb jälle taaskasutusse. Nägin mingit saadet selle kohta, osades usa linnades sorteeritakse isegi kuni 80% kogu prügist. Nii et ära põe selle pärast, tunne parem neile inimestele kaasa, kes seal haisva liini ääres peavad sorteerima ja "maailma päästma" :)
Nii tore ja t4nuväärne postitus, Kadri :D
Tahtsin veel 8elda, et Starbucks promob ennast, 8eldes, et kasutab 10% taaskasutuspaberit ja s44stab sellega 75000 puud aastas. Samas t4hendab see muidugi seda, et nad tapavad ca 7 miljonit puud aastas.
Eelmisele kommenteerijale tahaksin vastata aga seda, et rohkem kui 95% maailma prahist j44b sorteerimata ja pannakse landfill'idesse v6i p6letatakse (ja see, et "osades linnades" sorteeritakse palju, ei oma kahjuks yldplaanis erilist m6ju). Seda ka enamikes l44neriikides.
Samuti tahaksin vastata sellele, et "kui ei oleks võimalust sööklast toitu kaasa võtta, siis paljud inimesed jätaksid selle sinna vedelema, mis nad ära ei jõua süüa ja palju toitu läheks raisku".
Esiteks - toit ei läheks mitte raisku, vaid selle sööksid ära k6ikv6imalikud lahedad loomad ja bakterid. Ning teiseks, kui sööklates jääks palju toitu yle, siis hakkaksid nad ka vähem toitu tellima, ja seega ka toodetaks vähem toitu. Seega oleks plastkarpidest loobumine igati kasulik.
Väike täpsustus: biojäätmete gaasid (sh peamiselt metaan) ei suurenda minu teada mitte osooniauku, vaid kliimasoojenemist.
Lisaks l4heb paraku ka m4rkimisv44rne osa sorteeritud prahist erinevatel p6hjustel siiski kokku sorteerimata prahiga :P
Postita kommentaar