girls talk. pole midagi paremat.

midagi tervendavamat. sind, tühjaks vajunud patja, jõudsamalt üles kloppivat. räägi, ainult räägi. ja kõik saab korda. vähemalt hetkeks. selgemakski.

kodus köögis. kohvikus. aeroobikas. ülikooli ees. raekoja platsi nurgal. loengus paberinurkadele kribides. riietuskabiinis. karu koopas põrandal, klaas ees. paadisillal. haiglas. rõdul, pilk kauguses. lennukis. laevas. rannas, rätik näol ja kõht taeva poole. töö juures. raamatukogus. kuskil avalikus wc-s. aias. jalgratastega raadil. õhtuse lõkke ääres. kõige fäänsimas restoranis. pliidi ääres. ööklubis. järjekorras. autos. saunas. tammikus. msnis. telefonis. häda korral meilis. ahastavates smsides. ja vahel harva paberkirjades ja postkaartidel.

vihmaga, päiksega, palavuse ja külmaga. sumedas vaikuses ja kõva muusikaga. rahva keskel ja kahekesi. üksi. öösel kell 2 ja hommikul kell 9.

kui ta vaatab sulle otsa. mõistvate silmadega. kui ta kuulab. isegi siis, kui ta ei mõista. kui ta vaikib ja ütleb ainult "mhmh." kui ta istub arvuti taga, teie pilgud ei kohtu, aga sa tead, et ta kuulab sind. kui sa ei mõista teda. kui sa räägid ja ta jätkab poolelt sõnalt. ja kui sina kuulad teda. kui ta naeratab. kui ta ohkab. kui ta paneb sulle skaibis kelmika smaili. kui sa ütled "raisk!" ja te mõlemad naerate. kilkate. kui sa ütled "raisk!" ja te mõlemad nutate.

kui sa küsid nõu. kui sa annad nõu. kui ta teab, et ta ei oska nõu anda, aga annab ikka. kui ta teab, et ta ei oska nõu anda, ja tunnistab seda. kui te püüate leida parimat lahendust. kui te ei püüa leida lahendust, sest seda pole olemas. kui te tõdete, et asjad on nii. kui te ei tea, et asjad on nii, aga te arvate, et on. kui te tahate niisama rääkida. kui te tahate läinud aega tagasi teha. kui te ei püüa midagi, lihtsalt olete. kui te viskate nalja. kui on veidi piinlik ja sa ei tea, kas rääkida. kui ta näitab sulle mida ta on õppinud, mida teinud, mõelnud, keda kohanud. kui te teete ühiseid plaane. kui sina püüad lohutada. kui tema püüab lohutada. kui sina oled purjus ja tema mitte. kui tema on purjus ja sa pead aitama tal juukseid hoida. kui sul valutab ja tema aitab. kui tal läks õnneks ja sa hõiskad koos temaga.

kui ta on su lapsepõlvesõbranna, klassiõde, kursaõde, õde. kolleeg, ülemus. kui ta on juuksur, kõrvaltänava poemüüja, kaasreisija, virtuaaltuttav... või su oma ema, vanaema, sinu tädi. kui ta oled sina ise.

kui te ütlete "tšau" ja kallistate. teete vahel joviaalses tujus musigi. kui te ei kallista, vaid kingite teineteisele sooja pilgu. käeviipe.

kui sa õhtul magama jääd ja temalt saabub sõnum "sinuga oli tore!". kui sa õhtul magama jääd ja tead sõnumitagi, et temaga oli tore. kui te pole aastaid näinud ja sõnumeid saatnud, aga teate, et kord oli ja on kõik jälle nii. kui te ei kohtu enam eales, aga sa mäletad tema häält ja sooje sõnu.

girls talk. pole midagi paremat.

olete te kunagi õpetanud mõnele välismaalasele sõna eesti keeles tänama. kindlasti tundub neile aitäh naljaka sõnana. ja meile tundub veidi naljakas, kuidas nad kunagi ei häälda seda õigesti - ikka "aiitäh", mitte "aitähh" (nagu me ise ka vahel valesti, kahe h-ga kirjutame).
aga tegelikult peaks välismaalastele õpetama hoopis teistsugust sõna ja ka meil tuleks kirjapilt ära muuta, sest eestlane ütleb tegelikult rõõmsa ja kõlava aitähi asemel aitämh. kuulake järgmine kord poes müüjat või pange tähele, mis te talle ise vastate. aitämh!

Täna hommikul oli mu maja ees pätt, tegi kuiva trenni

Laenupõlvkonna kaitseks

Mulle tõesti meeldib noorte tehtav värske muusika. Mitte ainult kõlapildilt , vaid ka sõnumi poolest värske. Sõnad, mis räägivad elust ja märkavad elu. Tore, et osa bändidest üritabki kuulajatele pakkuda just pildikesi meie ümbert, püüdes näidata oma sotsiaalset tundlikkust. Kurb aga, et maandutakse klišeedes.
Mõned aastad tagasi üllitas Dagö plaadi, mis oli täis tulist viha kontorirottide vastu. „Ma teen tööd, ma teen tööd, ma teen tööd, andke kõik töö siia,“ laulis Saatpalu. Minu meelest on samasse auku tulnud neilt välja ka uuemaid laule.
Nüüd on popiks saanud õiendada laenuvõtjate kallal. Agent M laulab:
Veidi veel, ja saangi oma kodu
Ainult kolmkümmend aastat veel
Veidi veel ja ongi minu kodu
Kui ma elus olen veel
Täna hommikul kuulsin Terevisioonist Indigolapsi samal teemal laulmas. Jälle sellesama 30 aasta orjuse mõte jäi kõlama. Boooooring!
Nii lihtne on mingitel kaunishingedel ja võib-olla ka endiselt vanemate rahakotil elavatel noorukitel teha eluvõõrast kriitikat. Kuidas siis elama peaks? Sukasäärde koguma ja tegema nägu, et seda va inflatsiooni pole olemas? Maksma üüri mingisugusele suvalisele jorsile? Kas see ei ole samasugune orjus kui pangalaen?
Parem maksan korteri eest, mis saab siis kas või 30 aasta pärast minu omaks ja kui olengi selleks ajaks surnud, saavad selle minu järeltulijad.
Kõige iroonilisem on see, et meie, väikesed kontorirotid, väikekodanlased ja pangaorjad maksame neile selle eest, et nemad saaksid meid tümitada ja meie siis seda nautida mingisuguses masohhismis.
Nemad lähevad oma kontserdi- ja plaadimüügiraha eest ostetud korterisse, tunnevad end maailmaparandajatena ja meie tahame end pärast nende kuulamist oma 30-aasta-pärast-minu-kodus üles puua.
See viimane lõik on kindlasti minupoolne nende elu suhtes asjatundmatu kriitika. Aga sõnum on see, et vahetage plaati!

pooleteise aasta pärast pidavat suitsupaki keskmine hind olema eestis 31 krooni
juba praegu pidavat pooleliitrise õlle hind olema norras 80 krooni

apteek. sisse astuvad kaks nii kaheksa-aastast tüdrukut. üks on võib-olla teisest veidi vanem, vähemalt pikem küll. see hõikab apteekrile rõõmsalt tere ja küsib, kas neil kõige väiksemaid mähkmeid on.
apteekritädi kaob leti taha kükki ja vastab siis, et need vastsündinute omad on vist otsas. aga otsib veel. mina mõtlen, et küll on tublid tüdrukud, et ema aitavad.
"me võtaks kaks tükki," hõikab pikem tüdruk.
"kaks?" mõtlen mina, "küllap on nad vaesest perest..."
apteeker tõuseb mähkmepakiga leti äärde püsti ja ütleb, et neil on ainult neli-kuni-üheksa (mis iganes see ka tähendaks) mähkmeid, 2,70 tükk.
"kui suured need on?" uurib suurem tüdruk tähtsalt. väiksem kortsutab ainult kulmu. "noh, võtame need või?" küsib suurem reipalt väiksemalt. viimane vajub täitsa ära.
ja siis ma näen, mis kompsud neil käes on. pikemal titeriiete materjalist õlakott, väiksemal kilekott, kust seest paistab, jalad ülespidi... TITT!!!
järgmisel hetkel saan aru, et see on vaid nukk. uh! aga vähemalt ainevahetus töötab nagu elusal titel - pissib ju.
"no kas annan kaks tükki?" küsib apteeker ja vaatab pikemale otsa. pikem keerab pilgu väiksemale. see on endiselt kulm kortsus ja ilmselt arvutab...
minust nad sinna jäävadki. "on jee tublid tüdrukud, "mõtlen ma uksest välja astudes, "hoopis mingid tobedad tänapäeva lapsed." mähe laguneb algosakesteks 20 aastat.

kas selline siis ongi ameerika, mõtlesin ma, kui ma kentmanni tänava saatkonda sisse astusin. igatahes oli nende seinte vahel olev ja toimuv tunduvalt rohkem ameerika kui eesti.

pärast turvakontrolli, kuhu võeti kõik mu kotid hoiule, saadeti mind edasi ruumi, mille tagaseinas oli kolm kassat. estimeses võttis kurjailmeline ja koledasti mukitud tädi mult kogu vajaliku paberimaterjali endale. üleandmine toimus muidugi klaasi alt. siis saadeti mind tagasi ruumi etteotsa, kuhu oli hulk toole pandud. seina peale monteeritud telekast mängis usat tutvustav film, kus KÕIK patriootliku muusika saatel naeratasid ja oma kohalikus dialektis meile, idaeurooplastele, welcome ütlesid. teleka kõrval troonis usa lipp, seinal aga fbi poolt kõige tagaotsitavamate kurjategijate nimekiri. no loomulikult oli seal bin laden, aga ka näiteks üks mees, kes tappis oma naise, lapsed ja lasi maja õhku. njah.

kolmandas kassas istuv nooremapoolne mees kutsus mu lõpuks matile. nii see tundus küll, sest võimusuhted olid semiootiliselt paika pandud - intervjueerija istub oma klaasi taga, intervjueeritav seisab aga püsti.

vasaku käe näpujälgi võeti mult kolm korda, mul oli käsi veits higine vist. ja siis legeküsimused: räägi endast ja oma vanematest, kes su reisi finantseerib, mis sa kavatsed pärast edasi teha jms. vastasin kõigele võimalikult eeskujulikult. ema oli soovitanud mainida, et mul on tartus korter, mille ma ka osavalt jutu sisse põimisin. pandi kirja.

have a nice trip! ütles onu lõpetuseks ja kinkis mulle sarnase naeratuse, milliseid ma juba enne sealt telekast mitukümmend olin näinud.

lapsed ikka uurivad teistelt lastelt (või mõned meelelahutusajakirjanikud kuu popimalt/tegijamalt mehelt/naiselt) et mis on su lemmikvärv või lemmik aastaaeg. mina olen mõttes ka enda jaoks nendele küsimustele kunagi vastused välja mõelnud: umbes 8. klassist hakkasin eelistama helesinist värvi, kuna tollal moodi tulnud naiste tüüpidesse lahterdamistes (a la punapeale sobivad soojad toonid nagu oranž ja samblaroheline, siniste silmadega neiud kasutagu meigis külmi värve) öeldi mulle ikka, et helesinine on minu must.

asja lihtsustamiseks (loe: tarbija kiirelt lõa otsa saamiseks) anti nendele tüüpidele ka näiteks nimed aastaaegade järgi - sügise naine, talve tüüp jne. ja tavaliselt toodi ka mõni sama tüüpi kuulsus näiteks. vist selleks, et end samaväärsena tunda või teda ihaldusväärseks pidada.

muidugi ma tahtsin olla nagu gwyneth (ta käis ju sel ajal bradiga!). aga samas olin pettunud ka, et ma ei saanudki olla SUVEtüüp. sest olin enda jaoks juba väiksena valmis mõelnud vastuse teisel mis-on-su-lemmik-küsimusele - minu lemmikaastaaeg oli suvi. siis oli soe, koolivaheaeg ja minu sünnipäev (tatina on see ju jubedalt tähtis). ma isegi vist vaatasin neile inimestele viltu, kes samasugused suvesõbrad ei olnud. ja haletsesin neid, kes olid otsustanud sündida kuskil märtsis või mis veel hullem - novembris.

aastatega olen ma oma meil-sündis-just-poisslaps värvi riietumisstiiliga tagasi tõmmanud ja kannan hea meelega ka näiteks sügistüübi riideid (mille peale mõni moenõustaja kindlasti murelikult pead vangutaks). ok, eks see sõltub sellest ka, mis värvid parajasti moes on, sest selles osas olen ma nats manipuleeritav küll. või vahel ei ole lihtsalt valikut.

ja viimastel kevadetel olen ma aru saanud, kui imeline aastaaeg on kevad. istun praegu pudika trepil, õhk on veel ööst jahe, aga päike kõrgel taevas lubab kuuma ilma. ei ole veel nii palav, nagu suviti.

rohi on kastene, linnud laulavad (terve öö laksutasid ööbikud, aga kas see ei peaks mitte augusti-teema olema?) ja vähemalt sajapealine haneparv lendas just me õue kohalt üle. ei ole veel tüütuid kärbseid su võileiva ja kohvitassi ümber. ei ole parme ja sääski. ja õitsevad toomingad maja kõrval meenutavad end aias istujale magusa lõhnaga.

ja mis veel: pühapäeva hommikul ei kostu pudika puhkemajast mingi pohmase seltskonna mikrofoni röökimist, sest suvapäevade hooaeg pole alanud (hoiame majanduslanguse kontekstis pöidlaid, et see eriti ei algagi).

jube kahju on, et tegelikult on kevad alati väga kiire aeg. eriti siis, kui koolis käid. ja see ilus aeg jääb tähele panemata.

aga novembrikuu sünnipäevadest rääkides - need peod on olnud palju toredamad kui mitmed suvejämmid.

kõnekatke eilsest päevast

- Tere, mina olen see ja see, helistan sealt ja sealt. On teil hetk aega rääkida?-
- Tere, on küll. Aga paistab, et teil ei ole. Te räägite nii kiiresti...

viimaste päevade lemmiktekstid internetis

Koolist

Üks tähtsaim kooli ülesanne seisneb selles, et pöörata noorte tähelepanu vaimsete, absoluutsete ja püsivate väärtuste poole, andes seejuures head ja kvaliteetset haridust. Vanemal põlvkonnal ei olnud kahjuks sellist võimalust, uued elustandardid ja mõtlemise šabloonid on liiga primitiivsed, mõnikord aga lihtsalt labased. Me ei kasvata munki ega vaimulikke, sest mõlemad on kutsumused. /.../ Meie peamiseks ülesandeks on inimese isiksuse südamiku kujundamine. Meie jaoks ei ole nii tähtis, kelleks ta saab tulevikus, vaid see on nii hädavajalik, et ta kasvaks kristlaseks. /.../ Kooli õppekava ja põhikiri on registreeritud Hariduse ja Teaduse Ministeeriumis. Koolil on õpetamislitsens nr.1976 HM varem kokku lepitud raames. Koolilõpetajad saavad riikliku lõputunnistuse. Niimoodi on kool täiesti kirjutatud riikliku haridussüsteemi sisse.

Tere tulemast meie kodukale

Meilt võite tellida õhtu sisustamiseks tantsutüdrukuid, kelle suurimaks rõõmuks on esitada teile fantastiliselt mahlakat etendust. Esinevad nii nais- kui ka meesstripparid, samuti ei puudu go-go tantsijad. On pakkuda ka mitmekülgset show-d, sado-maso meelad lesbid, vallatud koolitüdrukud, orientaalsete sugemetega inimesed.
Võimalik tellida ansamblit, mis sisustab sobiva tantsumuusikaga teie õhtu. Esineme pubides, kultuurimajades, poissmeesteõhtutel ning sünnipäevadel. Kõik pakkumised on oodatud. Teie soov on meile seaduseks.

Tallinn toetab Arnold Rüütli juubelikonverentsi läbiviimist

Sihtasutus Rahvusliku Arengu Fond korraldab president Arnold Rüütli 80. sünnipäeva tähistamiseks 10. mail Eesti Rahvusraamatukogus ettekandehommiku "Rahvas ja riik eilse ja homse ristteel".

Veel mittekonkreetsemat pealkirja ei anna konverentsile mõelda. Pole vahet, kas selline konverents toimub 1988., 1998. või 2008. aastal - ikka annab millestki jahuda.