külmast kangete sõrmedega...

oo jaa, see elu on siin ikka ühest äärmusest teise. alles see oli, kui ma kurtsin, et hullult palav on siin. nüüd on vähemalt neljandat päeva nii külm, et jube. täna tuleb sooja maksimum 16 kraadi.
ega ma ei kurdaks (hiina tüdruk ian ütles ka esimesel külmal päeval, et no sulle peaks selline ilm ju sobima), kui see ilm ennast tuppa ei suruks. põhimõtteliselt on toas külmemgi kui väljas, sest õues paistab vahepeal päikegi, aga tuppa see ei jõua.
ühika aknad on kellegi mõttehiiglase leiutet. keset akent on suur konditisioneer, mille pilude vahelt tuleb tuppa mõnusat jahedust. neil aknaruutudel, mida avada saab, pole mingeid tihendeid. ma ei tea, kuidas sealt veel vihm sisse sadanud ei ole. kütmise süsteemist pole me siin aru saanud. mingi puulaud seina allääres on. selle ja põranda vahel on pilu ja võib eeldada, et laua all mingi küttesüsteem on. aga ma ei imestaks, kui siin ühikas mingit kütet poleks ja see laud oleks lihtsalt kujunduselement.
igatahes ma arvan, et kütma hakkavad nad umbes jaanuaris, kui mina olen ära läinud. ja siis kütavad oma rahaga järgmiseks suveks ilma soojaks, sest nagu ma ütlesin, aknad soojust ei pea.
nii me siin siis lõdiseme. eile käisime poest soojemaid riideid ja lisatekki hakemas. judit mõtles õhtul, et teeks meile kuuma veini (nemad teevad seda ungaris ka valgest veinist ja see ei ole teps mitte glöggi), aga meil ju ei ole lubatud ühikas alksi hoida ja see kuumutamise lõhn leviks kindlasti RA tuppa ära.
muide, kui mina end kõigusoojaseks nimetan, siis kohalikel on vist jumala ükskõik, mis see ilm teeb. need panevad ikka oma paljastavates trikotaažkleidikestes ja lahtistes kingades mööda peatänavat ringi. judi ütles neid eile vaadates mõistvalt, et eks nad lähevad tantsima ja siis hakkab palav.
aga ka tantsupeole mitte minejaid näeb T-särgis ja šortsides. a võib-olla seavad nad oma elu kuupäeva, mitte ilmateate järgi. noh et on ju kõigest oktoobri algus. a võib-olla on neil lihtsalt pekisem nahaalune.
muide, viimaste päevade jooksul olen ma siin ikka selliseid pakse näinud, et hoia ja keela. eriti muidugi kui liigud kampusest välja, kus sulle keegi enam sööklas rohelist salatit ette ei haki. liialdamata euroopas selliseid ei kohta, ainult nendel nalja sumovõistlustel, kus see vateeritud oranž kostüüm selga tõmmatakse. no kuidas on see võimalik, et su kõhuvolt on nii suur, et ulatub poolde reide?! mõned päris tüsedad on meil ühikas ka. ja kurb on kuulda, kuidas nad end lifti veavad, ise pidevalt hingeldades.
aga külma juurde tagasi. õnneks kaome siit täna terveks nädalavahetuseks. miski endine vahetusüliõpilane korraldab iga-aastast reisi oma kodulinna martinsburgi ja homme lähme washington d.c-sse. tagasi oleme alles pühapäeva õhtul kell 8. mis on tegelt jama, sest mul on palju õppida. aga no pistan süümekate vähendamiseks raamatud kotti.

p.s kas te teadsite, et hüdrogeenpommi üks loojatest oli ungarlasest füüsik edward teller ja teine poola matemaarik stanislaw ulam. ja ungarlane albert szent-gyorgyi eraldas esimest korda c-vitamiini, mille ta sai kätte paprikast ja teenis selle eest ka nobeli preemia. ungaris on igal aastal ka suured paprikapidustused.