natuke veel vahetusüliõpilastejuttu

ma jõudsin tartusse vabariigi aastapäeva õhtul, kui starman oli otsustanud oma klientidele kingituse teha ja jätta meid ilma poolest presidendi vastuvõtu kontserdist. noh, kõne kuulsin õnneks raadio vahendusel ära.
järgmisel päeval kohtusin jälle vahetusüliõpilastega, kellel on millegi pärast kombeks oma aega veeta illegaardis (minu jaoks oli see vist elu kolmas kord, kui ma sinna sattunud olen). võib-olla sellepärast, et neist osad, eriti ameeriklased on ju spordiülekannete hullud ja seal näeb neid suurelt ekraanilt. muuhulgas sain ma ka teada, et selle koha omanik on mingi keskealine britt, kes on tartus elanud umbes kaheksa aastat.
aga millest ma tahtsin rääkida oli see, et need tudengid olid eriti üllatunud, kuidas meie president suudab KOLM tundi tegeleda käesurumisega. neile tundus see eriti naljakas. ma ei taibanud tol hetkel küsida, et kuidas on lood näiteks saksamaal, aga ameeriklased ütlesid, et neil sellist kätlemist ei toimu.
siis veel on nad märganud, et meie ööklubides tantsitakse üksteisest eemal. no kui ma näiteks usa pidusid meenutan, siis jah, seal võrdus tantsimine hõõrutamisega.
ja neile meeldib sõna "tüdruk" (nende häälduses tudruk), sest see pidavat kõlama täpselt sellise sõnana, mida saab kellelegi pähe patsutades öelda.
eile tutvusin ma veel ühe tšehhi poisiga, kes on olnud eestis pool aastat ja räägib hämmastavalt soravalt ja tõesti ilma aktsendita eesti keelt. suht uskumatu oli teda kuulata. aga kõige toredam oli see, kui ta rääkis, et käis kaks nädalat tagasi tallinnas. "vana tallinn on väga ilus, aga ülejäänud linn väsitas mind. ma tunnen ennast paremini tartus."

ei lase veel lahti

sellel kolmapäeval saabus eestisse ameeriklane. päris ameeriklane. läksin talle lennujaama vastu, kuna ta pidi enne oma tartu vahetusüliõpilassemestri algust kaks päeva tallinnas veetma. minu jaoks oli ta täiesti vales kontekstis: olin teda viimati näinud poolteist kuud tagasi kuskil kaugel usa kolkalinnas ja ühtäkki oli ta siin, tallinnas. see pani mu oma väikest jaapanlannat ja pikka ungarlannat igatsema.
järgmisel päeval aitasin tal mobla (mis oli usa hindadega võrreldes rõvedalt kallis) muretseda ja hängisin temaga mööda tallinnat ringi. õues oli parajalt miinuskraade ja ameeriklane ütles, et sellise ilmaga istuksid kõik tema rahvuskaaslased toas. aga ta pidas hästi vanalinna-lauluväljaku käigu vastu, kuigi jäi vist järgmisel päeval tartusse jõudes haigeks.
minu jaoks oli see päev omamoodi värskendav, sest kui oled koos kellegagi, kes on esimest korda sinu kultuuris, õnnestub sul oma kodu näha täiesti uue pilgu läbi. siinkohal jagan seda kogemust teiegagi:
- lennujaama parkla väljasõidu juures oli ummik. püüdsin autoga järjekorda saada endamisi öeldes, et vaatame, kas eestlased on sõbralikud. "teid on liiga vähe selleks, et mitte sõbralikud olla," ütles ameeriklane. kas ei ole mitte ilusti öeldud?
- ameeriklane libises esimest korda juba lennujaama parkimisplatsil. õnneks jäi püsti. järgmisel päeval, kui me linnas ringi sõitsime, ütles ameeriklane, et ta juba eile vaatas, kuidas ma autoga "sellises kohas" (loe: lume ja jää peal) sõidan. "aga nüüd ma hakkan aru saama, et teil sellised teed ongi. et teisiti siin ei saagi."
- kui ameeriklane tahtis kumus vetsu minna, hakkas ta naise wc poole minema. ma hõikasin, et vale suund. pärast küsis ta: "ah et allapoole nool on siis meeste wc ja ülespoole naiste?" usas olles polnud ma tegelikult märganud, et neil tõesti neid kolmnurkseid wc märke polnud, vaid ainult kriipsujukud, ühel seelik seljas. ja selgitasin talle, et see pole tegelt nool, vaid allapoole kolmnurk sümboliseerib mehe õlgu ja ülespoole kujund naise laiu puusi või kleiti. üks sõber ütles pärast mulle, et need kolmnurgad on sovieti aja pärand.
- kui ma usas olin, siis avastasin eesti kohta nii mõndagi uut. näiteks, et me tõesti oleme tunduvalt vähem religioossed. ja kui ameeriklane tuli siia, siis ta pidi mulle seletama, kuidas on inglise keeles keerlevad uksed (seda küsis minult jfk lennujaamas liina, aga ma ei teadnud). ameeriklane ei teadnud tegelikult ise ka, pakkus, et rotating või spinning doors, aga arvas, et on olemas ka mingi parem termin. ja patkuli vaateplatvormil küsisin, kuidas on tuulelipp inglise keeles. see tuli tal meelde siis, kui me olime juba tagasi raekoja platsil - weather vain. ja väljendit "peeping tom" kasutavad nad seal kõik, aga legendi selle taga teadsin mina.
- siis küsis ta, kuidas on eesti keeles "red". et ta oli lugenud kuskilt sõna "punast". ma ütlesin, et see on partitiivis, aga nominatiiv on "punane". ja ta ütles naerdes, et see ei ole võimalik. "kui ma "punast" lugesin, siis see tundus juba jube naljakas, aga ma ei uskunud, et see veel paremaks saab minna. ma pean sellest kirjutama oma sõpradele!" sõna "poonani" tähendust guugeldage ise...
- aga kõige toredam oli see lugu, et ta ei teadnud, kas tema tuutor pille on poiss või tüdruk. "ja ma ei teanud ka, kas see ülikooli välisüliõpilaste office´i inimene on he or she. mul praegu ei tule ta nimi meelde, aga ma guugeldasin teda ja tuli välja, et sama nimega tüdruk on teil bändis vanilla ninja." selle naise nimi oli piret.