oli nii et kell oli enne üht öösel. mina kirjutasin oma esseed, mis homseks peab valmis saama ja judit oli just magama heitmas. siis hakkas plärisema tuletõrjealarm. seda on juhtunud enne vist kolm korda, ma ei tea, mille pärast, sest mingit tulekahju pole olnud. ja iga kord, kui me tagasi tuppa tuleme, oleme juditiga lubanud, et teeme omale emergency paki, kus kõik kõige vajalikum sees, et see siis kaasa võtta, kui jälle jama tuleb. loomulikult meil seda pakki ei ole.
mina krabasin kaasa oma passi, mobiili ja viimase sularaha. õues kohtasime palju uniseid nägusid. mitmed olid lihtsalt t-särgi väel, pidžaama pükstes, plätudes. aga mehhiko tüdrukutel meie kõrvalt toast olid ilusti joped seljas, sallid kaelas ja seljakotid seljas. nii et nad on naabrist (loe: meist) paremad.
juli ütles, et ärkas mingi müra peale üles, siis jäi uuesti magama. siis ärkas uuesti, et mis jama on. siis sai aru. rootslane emma oli kõrvatroppidega maganud, nii et toanaabrid ajasid ta üles. sebastian oli täiega padjanäoga ja oli ainsa asjana taibanud mp3-pleieri kaasa võtta.
seisime seal väljas üle poole tunni. jube külm oli. tekkisid kolm teooriat: enniko arvas, et tulekahju korraldas kõrval asuv daily mart, mis nüüd kõvasti külma käest varju pugenud tudengite pealt käivet tegi. christian arvas, et meid aeti välja, et ruumiimspektsiooni teha (semestri kahel viimasel nädalal on kõigi korrarikkumiste, näiteks alko omamise või lärmamise eest, topelttrahvid!) mina arvasin, et kuna seda nädalat kutsutakse dead week´iks (ehk nädal enne eksameid, kus tunde praktiliselt ei toimu ja peaks aega olema õppida, aga tegelikult tuleb palju kodutöid esitada), siis meid tahetakse väljas lihtsalt surnuks külmetada. ja ma vandusin juditile, et ma enam kunagi ei vingu, et toas on liiga palav ja ma ei saa hingata ega ava akent.
aga nüüd ma siin olen, aken irvakil ja vaatan, kuidas kõik eestis end sisse logima hakkavad - tööpäev on alanud. külmusest ja trepist 8. korrusele ronimisest saadud värskus hakkab kaduma, nii et lähen magama ära. head ööd!