sexy

Tulin pühapäeval selle uue Tallinki laeva Galaxyga Soomest tagasi. Päris uhke laev. No täis väikekodanlikku interjööri, aga siiski uus, puhas ja särav. Ilm oli pea tuulevaikne, nii et mõnus oli sõita ja loojuma hakkavat päikest näha.

Aga iga endast lugupidav naine (see oli nüüd irooniaga öeldud, eks) peab laevareisil astuma läbi ka lõhnapoest. No mul saab tegelt ka kohe-kohe Gucci Envy Me otsa, see on mu ettekääne. Nuusutasin siis seal tuhandeid lõhnu, nii et pea juba ringi käis. Teiste hulgas päästsin valla ka Carolina Herrera 212 Sexy lõhnamolekulid. Aga ei saa öelda, et oleksin end näinud seda lõhna kandes seksikamana. Silmitsesin riiulil teisi võimalikke kandidaate, kui kuulsin enda kõrval häält: "Kato! Kato!" Vaatasin alla. Minu kõrval seisid umbes kümneaastased Soome tüdrukud, üks neist näitas näpuga 212 roosal karbil helklevale sõnale sexy. Kahekesi itsitades kadusid nad teiste ostlejate sekka.

Ega selles situatsioonis midagi erilist ei olnudki. Lihtsalt hakkasin mõtlema, et olin unustanud, et kellelegi võib taoliste sõnade lugemine elevust tekitada. Et meie seas on need väikesed, keda mõjutavad seksile apelleerivad tekstid/visuaalid/riided vms rohkem kui meid. Et see tundub neile naljakana, aga samas ka millegi keelatu ja põnevana. Ehk ka ihaldusväärsena. Et me peaks sellele ehk rohkem mõtlema, et meiega koos näevad poes DId ja vaatavad kodus seebikaid/muusikavideosid ka väikesed. Sest millegipärast ma arvan, et ma ei ole ainuke, kes on unustanud, mis tunne võis olla selline kümnene poiss või plika. Aga noh, ehk lapsevanemad on hoolikamad.

Ajee, sihuke moraalijüngri ila tuli praegu...