ma saan aru, et ma võiks ju püüda naine välja näha. sest kui ma täna hommikul seeliku ja uute kingadega tööle lähen, kõnnib katrin minust paar sammu tagapool ja teatab, et mu pepu näeb selles seelikus hea välja. ja on ju tore selliseid komplimente saada! ja mul ei olegi seelikute kandmise vastu midagi. mõnd neist võib 24 h järjest kanda ja ta näeb ikka hea välja (loodetavasti ka mina seal sees). kleite ma jumaldan!
ja mul ei oleks ka naiselike kingade vastu midagi, KUI keegi suudaks teha ühed mulle sobivad. mulle on alati kõik minu number kingad laiad. kõik - madalad, kõrged, nahast, kunstmaterjalist, riidest, rääkimata päritolumaast. alati on poes kõik numbrid nii laiaks venitatud, et ma võiks vist kaks jalga ühe kinga sisse panna.
okei, siis ma lõpuks arvan ühed leidnud olevat. panen need hommikul jalga, everything´s perfect, mu pepu näeb hea välja jne.
aga mu jalad niutsuvad nende kingade sees juba esimeste sammude ajal tänaval. ja nad karjuvad valust, kui olen peahoone ette jõudnud. lutsu tänavale jõudes juba lonkan.
kui toimetuses kingad jalast ära võtsin, olid kannad verised. ma ei tea, mida ma teinud oleks, kui katrinit ei oleks veel tartus olnud. nendes kingades koju minna ma küll ei oleks suutnud.

sõnaga, minust peab saama bimbo, kes käib piiri taga shoe shoppingul.