Väikesed inimesed

Oma väikese töökogemuse jooksul ja ka varem olen ma tähele pannud, et paljud inimesed, kes ei tööta juhtivatel kohtadel kipuvad käituma, nagu nad just seal töötaksid. (Ja võib-olla ka seda, et kõrgetel kohtadel olijad võivad olla vägagi suuremeelsed. No alati on ka vastupidiseid näiteid...)

Koolis õhtuti näiteringis käies saime ühtelugu verbaalselt mööda päid ja jalgu koolimaja koristajalt, kelle meelest ei kandnud me piisavalt puhtaid vahetusjalatseid või venisid meie kogunemised liiga pikaks. Unustamatu on ka kogemus põhikooli lõpus GAG-i sisseastumiseksamitele minekust. Sealne garderoobitädi röökis kõigi peale, kes talle tere ei suvatsenud öelda.

Pool tundi tagasi helistasin ühte pealinnaga seotud asutusse, et paluda ühe teemaga seoses neilt kommentaari. Neiu Sekretär (kes ei olnud isegi mitte neiu Pressisekretär) oli juba eile palunud saata neile meiliga küsimused, et ta saaks need õigele inimesele suunata. Noh, neelasin selle alla asjaolu, et tegu ei ole mitte kirjutava ajakirjandusega ning saatsin talle meili. Pärast send-nupule vajutamist meenus, et oleksin pidanud lisama, et soovime intervjuud hommikupoolikul, kuna hiljem on kaameraajad juba kinni.Helistasin, et seda teatada.

- No seda ma teile küll lubada ei saa, et kindlal kellaajal intervjuu saate, kõlas vastus.
Selgitasin, et ega ma kindlat kellaaega ei tahagi, lihtsalt mitte pärast kella 15.
- Siis te oleksite pidanud meili kirjutama, et te tahate intervjuud TÄNA ja SEL KELLAAJAL, kõlas nipsakas pedagoogihääl.

Mitte et ma ei oleks kirjale lisanud remarki KIIRE ja pannud selle juurde rasvase punast hüüumärki, mis nagu peaks tähendama, et intervjuud tahaks täna. Ja mitte et sellest eile poleks juttu olnud.
Mitte et Neiu Sekretäri kaks vastust teineteisele vastu ei räägiks.
Mitte et ma just kellaaja täpsustamiseks sinna parasjagu ei helistaks.

Sisustan oma bloogi negatiivsetest asjadest rääkimisega. Vene AK-st Anna ütles küll, et ära pane tähele. Ma vastasin, et kui millestki muust pole mõelda, siis panen ikka. Ja praegu mul muust mõelda polegi, sest ma ootan siiani NS-i telefonikõnet.