no tänase seisuga oleme siis poistega kõik oma tuleristsed kätte saanud.

käisin täna tulekahjude keskkonnakahjustustest lugu tegemas. pidime minema ühte hiljuti põlenud metsa, et rmk metsnikuga rääkida tulekahju mõjudest loodusele. teel sinna sattusime aga luige metsatulekahjule peale. kõigepealt oli viljandi maanteelt näha palju suitsu ja operaator ütles, et temal lõi adrenaliini verre. pidasime auto kinni ja operaator tõmas kaasavõetud buutsad jalga. tavalise kingaga oleks põleval turbal kõndimisest põletushaavad saanud. mina tänasin jumalat, et hommikul valgete kingade asemel sandaalid jalga olin tõmmanud.
siis pidime kaklema tuletõrjujaga, kes ütles, et kustutustööde juht lubas meil filmida ainult tee pealt. aga sealt ei näe midagi. siis operaator kakles seal verbaalselt nendega ja ütles, et ega ta esimest korda seal ole. tuletõrjuja jäi enda juurde ja kõndis lihtsalt minema.
siis istusime me lihtsalt autosse, sõitsime 300 m mööda teed edasi ja läksime metsa.

see vaatepilt on ikka jube. täies jõus ilusad männipuud täiesti põlesid alt. turbapinnase kustutamiseks läheb tonnides vett. (turvast kasutatakse ka ju kütteks, nii et ta põleb pikalt ja süttib hästi) ja kui tuli juba maa sees on, siis on kindel, et puud selles hukkuvad.

iga päev teatatakse u 15 uuest tulekahjust üle eesti. ja need kõik on tekkinud inimetegevuse tagajärjel. väiksemastki sädemest võib tekkida suur tulekahju. inimesed lihtsalt ei usu, et see on võimalik...