vaga vesi, sügav põhi?

kui me sõpradega washingtonis käisime ja seal esimest oravat nägime, hakkasime tüdrukutega vaimustusest kiljuma, et ka sellises maailmalinnas need nunnud metsloomad on, ja kiskusime fotokad välja. päeva jooksul saime aga aru, et orav pole selles linnas mingi ime. neid leidus kõikjal. nad olid inimestega harjunud, ei kohkunud meie lähenedes ära ja oskasid teed ületada. hiljem kuulsin, et ameeriklased pigem vihkavaid kui armastavad oravaid. neid kutsutavat lausa maapealseteks rottideks.
paar päeva tagasi lugesin uudist, kus oravad ründasid iiri perekonda. see oli elukakskendneljas liigitatud kurioosumi rubriiki. loo kommentaaridest võis leida viiteid videotele, kus demonstreeritakse oravaheitjaid ja guugeldades leidsin veel paari aasta taguse uudise, kuidas oravad koera tapnud olid. seega tundub, et mujal maailmas polegi oravakesed nii nunnud loomad nagu meil neid kujutatakse. võib-olla peaks ka üks partei omale uut maskotti otsima.
aga jah, eks kõiges on lõppeks süüdi inimene, kes oravate elualadele trüginud. või ma eksin?