kõndida hämaral hommikul läbi peahoone lumise sisehoovi, kuulates kesklinna kohta kummalist vaikust ja mõeldes, kas "pärislinnas" selleks võimalust avaneks. märgata siiski üksikut heli - sulalume sirinat vihmaveerennis. näha koduosakonna akendes hubast valgust, kuigi kedagi ei peaks veel sellisel kellaajal töö olema. äkki päkapikud?
teha kõige esimesed sammud antoniuse gildi õue valgele lumele. tunda, kuidas jalg pehme, kuid juba veidi nätske lume sisse sammud summutab. tõmmata kopsud värsket karget õhku täis ja mõelda: "mõnus on..."