kodus tuleb kõik paberile kirja panna, mida sul poest vaja läheb, aga poodi jõudnud laadapäevad ei suuda muidugi uskuda, et selline koonerdaja on just uste vahelt sisse astunud. talle meeldib pigem see titt, kes su selja taga röökima hakkab, kui ema teda autokärusse ei pane, sest "täna ei mahu siia sellega liikuma, tibu".
see muidugi ei takista teisi "ettenägelikke", kes ostukärudega, mis on vatitekke täis laotud, kitsamadki riiulivahed ära blokivad. üks tädi näpib karbi sees snickerseid, mis ainult 5 eeku maksavad, aga paneb siiski tagasi, odavate dvd-de juures on aga ilge rabamine.
pärast paari parkuurilikku hüpet jõuan lõpuks kassa juurde. seal saadab isa tütart veel riiulite vahele tšekkima jägermeistrit, mida müüakse koos päikseprillidega. "mine-mine vaata, need on päris kiftid." tütar tuleb tagasi ja teatab, et on jah, ja seda oleks äge kellelegi kinkida.
veel loen kuskilt teksti, et cappy icefruit on mingite tarbijate meelest parim mittealkohoolne jook. need on vist need uue aja inimesed, kelle keha e-deta elada ei saa, sest mina sain küll nendest jookidest punnid.
minu arve on 24 eegu võrra plaanitust suurem: pakk mahla ja ekspress. paradiisiväravatest välja astudes mõtlen, et kurat, minusuguste pärast me majandus põhja lähebki.