istun praegu tlna keskraamatukogu lugemissaalis ja klõpsasin just kinni faili "MA projekt". kirjutama hakates läks mul-ei-ole-ühtki-mõtet paanikahoog üle, miskit sai kirja pandud. olgugi, et 2-3 lk asemel 1,5. kaua sa ikka sellest jahud!?
aga mille üle ma tegelikult mõtlema hakkasin, oli see, millal ma viimati üldse raamatukogus istusin. baka viimasel aastal sai kogu vajaliku lugemismaterjali oma osakonnast kätte. ja kõigil olid juba rüpes raalid. nii et ka arvuti pärast ei pidanud rampsi minema. seega oli viimasel aastal neid kordi, kui raamatukogu uksest sisse astusin, ehk neli-viis.
nii et... päris uhke ja tark tunne on siin olla, isegi niisama passides. aga nüüd ma lahkun. saan ärimehega kokku ja lähme viinistusse teatrisse.