eelmisel suvel käisin esimest korda narvas. kõige kirdepoolsem koht, kus siiani käinud olin, oli sillamäe, mis oli 1997. aastal päris šokeeriv. kümme aastat hiljem oli seal kõik palju talutavam. käisime a-ga ka narva-jõesuus vanu puitdekooriga suvilaid otsimas. selle asemel leidsime palju arhitektuurilist pornot, sekka mõne autentse puithoone. ja narva kindlusest n-jõesuu majadest pildiraamatu.
hõrgu pitsilise maja leidsin läinud nädalavahetusel hoopis mitte läänemere, vaid peipsi kaldalt nina külast.
tunnistan, et ma ei teadnud, et selliseid kohti eestimaal leidub.
nina külas oli kiriku, kalmistu ja karmi tuule kõrval üks majakas...
ja teokarpidega sillutatud järvekallas.
4 kommentaari:
Kule te pidite ju Marbellasse maja ostma. Mitte Narva.
kõige kirdepoolsem käik oli minul siiani 7. klassis sillaveesse - möhh?
Peipsi ääres olevas külas on möödusid kõik minu suved, kui ma väiksem olin. sürreaalne ja rahulik. meenub kohe suitsurääbis. ja eriti õelad parmud :)
ja see, et ma alati nõudsin, et "sõidame narva"! tegelikult tähendas see hoopis seda, et mu onu pidi koos minuga ühe suure täispuhutud traktorikummi peale hüppama :D
ei no marbellasse ostame päriskodu, narva suveresidentsi :)
Postita kommentaar